Elu

... see on see imelik asi , mida me kõik kogeme ... vähem või rohkem . Me armastame , hoolime , anname , kuid samas võtame palju rohkem . Me kannatame ja üritame , kuid mitte piisavalt ... Me anname liiga kergelt alla , miks ? Sest me ei taha veel rohkem haiget saada ? Sest me tahame minna kergemat teed mööda ? Me väärtustame asju alles siis , kui me neist ilma oleme jäänud , kuid ka siis mitte piisavalt ... Paljud on mõelnud , et neil veab , kui neil on vähemalt kodu ... jne , ning mis elu on kodututel , söögi , joogi ja pesemis võimalusetta . Kuid me unustame selle varsti , ning see ei meenu enam pikka aega ... kuni sul järgmine masendushoog on või , kuni sul palutakse kodututega või vaesematega arvestada , ning neist rohkem hoolida ... kuid ka see ununeb varsti ... nagu alati ... Me tahame elada igavesti , kui oleme armunud , ning , TEMAGA , koos . Kuid me ei näe elul mõtet , kui oled üksildane , ning kui kaotasid , kuid kõik tundus olevat nii täiuslik ... Me valetame , et varjata tõde , või olla ägedad , me kardame olla mina ise . Me oleme armukadedad sest kardame ilma jääda oma südamest , ning me ei taha mõelda , et kõik need mälestused on valed ... või tühised , Me valetame teades , et üks hetk me lähme lihtsalt 100 killuks , ning ei suuda enam , Miks me kardame lihtsalt üelda sõnu - suudle , kallista , ütelda armastan , hoolin ? Äkki seepärast et kardame et tema ei vasta samaga ? ! Ning kui ta ei vasta samaga , tahame me maa alla vajuda , või lihtsalt loodame , et see on õudusunenägu ... Me kardame tõtt rääkida , kardame tõele näkku vaadata , kuid kui meie eest tõde varjatakse , oleme me väga pahased , kuid siiski natukenegi tänulikud , Miks me teeme siiski valesti , kuigi südames teame , mis on õige ? Miks me ütleme et ei usu teda , kuigi tegelikult teame , et see on õige ? Kui me tunneme , et maail on meie ümber kokku varisenud , ning keegi ei hooli , jakui ka hoolib ei tahame teda oma probleemidesse kaasata , ning ehitad enda ümber kaitsemüüri ... või lähme üldse pingutamata lihtsamat teed , selliset hetkedel teeb kadedaks eriti teadmine , et igalpool ümber on teisi , kes on väga õnnelikud ... tahad minna tagasi minevikku , kui mängisid mänguasjadega , ning jagasid rõõmsalt naabriga liivakasti ... Kuid ka vanemad ... kui sa oled teismeline , ei kuula sa tema sõna , käid temaga võimalikult vähe linnas , kuid see võib-olla , siis kui sinu vanem kõige rohkem vajab , näidata , et keegi hoolib ... sõbrad on need kelleta ei sa me kuidagi mood elada . Me räägime neile oma muredest , ning rõõmudest , toetame üksteist , ning on kujuteldamatu elu sõpradeta . Kokkuvõttes on meie elu aeg , mil me saame tunda valu , kuid ka armastust . Kui soovime ,et kasvame suureks , kuid siis jälle , et oleme taas jälle lapsed . Me võitleme et elada õnnelikult , kuid see alati ei toimi . Igaüks näeb võlu erinevas asjas . Kes fotograafias , ning kes ujumises ...