1.21.2011

(k)

Lihtne on üelda , olen unustanud , kuid raske on seda kõike tunnistada . Ja seda teevad nii paljud maailmas kaasa arvatud mina üks neist . Kuigi kõige raskem / valusam on üelda seda armastatule et olen su juba unustanud , kui see pole tõsi , Tõde on see et armastan sind ikka veel , ja mitte vähe . mul oli valus kui sa mulle haiget tegid ja siis läksid , kuigi palusid andeks et nii tegid . Aga olin haavatud , ja lootsin et suudan su unustada . Kui sa läksid , nutsin ma kõik need ööd ja päevad , mil ma elasin . Lootsin et sa tuled tagasi ja ma saan üelda sulle kui väga ma sind armastan ja ihkan sind , ning ma andestan sulle . Ootasin sind aastaid , kuid sa ei naasnud ja ma ei armunud enam , kunagi . Ja ma otsustasin siit maailmast lahkud ja minna õnne otsime teise maailma , ja nii ma lahkusingi , kuigi oli valus , lahkuda maailmast kus oli nii palju mälestusi sinust , ja meist koos . Aga ma pidin seda tegema , ja nii ta läks . Kui olin teise maailma suundunud , ja sisse elanud , leidsin ma taas sinu sealt . Algul ma arvasin et nägin valesti , aga ei see polnud nii , see olid tõesti sina . Ma hakkasin ülekere värisema , ja läksin ära . Sa ei näinud mind , sa vaatasid merd , õhtul päikeseloojangu ajal , nagu meie vanasti . Ma mõtlesin nädalaid , mis teha , ja jõudsin otsusele , et otsin su üles ja ütlen kuidas asjad tegelikult on . Otsisin sind päevi , öid , ja lõpuks leidsin su jälle sama kohapealt , kus esimesel korral . Sa olid kohkunud , kuid sisimas olid sa rõõmus . Ma ei osanud kohe midagi üeldagi sulle . Lihtsalt suudlesin sind nq sina mind meie esimesel kohtumisel ! Ja rohkem sõnu polnudki vaja . Me saime mõelmad aru et me tulime uude maailma pksteise vastandeid otsima , kuid leidsime jällegi teineteist . nüüd oleme koos elupäevade lõpuni ! ARMASTAN SIND !

No comments:

Post a Comment