Istun üksi pimedas nurgas , ei oska teha muud , kui nutta , ei taha minna ka välja , sest valgus teeh haiget .Olen kui libahunt , kui vampiir , kelle valgus võib tappa , ning kes saanud haiget .Ei taha välja astuda varjude ilmast , sest siin olen kaitstud , siin tunnen , et ei saa enam iial haiget .Siin pimedas istudes tunnen , et oled mu lähedal , mu kõrval . Kuid naastes , tean , et sind pole , olen üksi , vaid mina , mitte kedagi teist pole siin .Nii ma siis istun siin pimedas nurgas , kui libahunt , kui vampiir ,kes on liiga palju kannatanud , nutnud , kurvastanud , üksi olnud . Siin ma vaikselt ootan päksekiirt , mis mu tapaks nagu poleks ma keegi , pole sind , pole ka mind . Ma ei taha olla üksi , Ilma sinuta . Tahan olla vaid sinuga . Olla inimesega , kes mind tõsiselt armastab . Kui , kui seda ei juhtu lohutab vaid Surm !
No comments:
Post a Comment