MIDAGI KASULIKKU KA , MIDA VAJA TEADA !
Jõulud on ühed tähtsamad rahvakalendripühad ka tänapäeval. Nad tähistavad talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on jaanipäev, mis on täpselt pool aastat varem kui jõulud.Jõule ja aastavahetust tähistatakse peaaegu igal pool maailmas, siis süüakse rohkelt toitu, mängitakse, lauldakse ja lõbutsetakse Jõulude ajal saadakse kinke, saadetakse tuttavatele kaarte ja mälestatakse esivanemaid surnuaias või kodus. Eestis on jõulukombed segunenud näärikommetega ja moenähtused on jõudnud siia viimase kümnekonna aasta vältel.Kuid kõige enam määrab selle, missuguseid jõulud on, ikkagi see, kas peres on lapsi või ei ole. Nii oli see varem ja on ka täna muudegi pühade puhul. Lastega peredes on kombeid rohkem ja pühad mitmekülgsemad.Eesti keelne sõna jõulud tuleneb jul (vana inglise nimetus yule). Vanasti kutsuti Eestis jõulusid ka talviste-, talvsi, taliste ja talsipühadeks.Jõuluaja kestust on arvatut erinevalt tavaliselt toomapäevast (21. detsember) kuni kolmekuningapäevani (6. (või 7.) jaanuarini). Kiriklikult on tähistatud jõulusid 354. aastast 25. detsembril. Tours’i kirikukogu otsusega peeti jõulusid 12 päeva. See aeg oli määratud usupüha pidamiseks, mistõttu oli töötamine keelatud19. sajandi lõpuni toodi talutarre või äärelinna majadesse õled. Vanemate jõulumälestuste kirjelduste tõttu võib arvata kui tore oli neis hullata. Vahel toodi ka heinad tuppa Põhjendatud on teguviisi eeskätt sellega, et Kristus sündis tallis ja ta esimene ase oli sõimes. Mõnes kohas näiteks saaremaal küsiti enne luba kui õled tuppa toodiJõulude ajal olid taludes ka laekaunistused enamasti jõulukroonid. Neid ehiti munakoorte, lõnga, riideribade, sulgedega ja kõige kättesaadavaga.
Vanasti toodi peaaegu igasse peresse metsast jõulukuusk mida ehiti ainult küünaldega. See viidi jõulude lõppedes välja. Praegu toovad vähesed inimesed endale metsast jõulukuuse, enamused toovad lihtsalt mõne oksa on neid kes asendavad seda jõulupärjaga, kuid paljud ehivad ka kunstkuuskesid. Kuuskesid ehitakse kas mitmevärviliste ehetega või ühevärviliste ehetega, olenevalt moest. Kuuskedele pannakse elektriküünlad.Vanim teadaolev väljaku kuusk pärineb aastast 1441. See kuusk oli tallinna keskväljakul. Suurte linnakuuskede püstitamine algas 20 sajandi alguses. Näiteks 1923. aastal toodi Ameerikasse Valge Maja ette. Juba 19. sajandi lõpul on olnud kuuski Skandinaavias ja Lääne-Euroopas Suuri väljakukuuski hakati Eestisse püstitama 20 sajandi alguses: Tallinnasse 1928, Tartusse 1929, Viljandisse 1937 Narvasse 1938.Jõulupuu ehtimise kohta on ka üks muistend: Ühel pimedal talveõhtul tuli Martin Luther koju ja ta nägi ühte kuuske, mille peal tähed särasid. Ta saagispuu maha ja kodus pani kuusele küünlad pealeKuuski hakati ehtima poekommide piparkookidega ja õuntega 19. sajandil.Jõulude ajal käiakse ka haudadel ja pannakse sinna kuusk või põlev küünal.Praegune jõuluvana, kes lastele kinke toob on tulnud Püha Nikolaust, kelle kuju on läbinud samuti väga pika arengu. Erinevates riikides ootavad lapsed erinevalt jõule mõnel pool paneb jõuluvana akna taha sussi sisse kinke, mõnel pool näitab jõuluvana ennast ise ja annab kingid lapsele kätte mõnel pool kukutab ta korstnast sisse ja lapsed saavad kingi kamina eest kätte. See on olnud niimoodi juba mitmeid sajandeid. 20. sajandil hakkasid lapsed jõuluvanale kirju saatma.Mängimine oli jõululaupäeval ja 1. püha hommikul keelatud, kuid mängiti peale seda. Üldiselt olid need mängud jõu ja osavuse peale, jõulude ajal ei tohtinud tööd teha.Lapsed kartsid jõulude ajal kõige rohkem jõuluhani. Jõuluhani tuli pahasid lapsi karistama. Haneks maskeerus ennast mees või naine tõmmates endale tagurpidi kasuka selga. Ja lõi käes oleva terava nokaga last. Mõnel pool ei olnud see jõuluhani vaid jõulukurg.Jõulude ajal ei tohtinud üldse töötada. Kõik tööriistad pidid olema ulu all. Tulevalgus ei tohtinud langeda põllule, et põld ära ei kõrbeks. Kogu jõuluöö pidi olema ärkvel, et järgmisel aastal ei oleks unine.Jõuluõhtul tuli süüa 9-12 korda või tuli panna lauale vastav arv roogasid. Vanasti tapeti jõuludeks siga. Jõuluõhtul söödi sealiha, hapukapsast, kartuleid, naereid, kaalikaid, soolaube ja verivorste joodi õlut ehk jõulukalja. Rannaaladel söödi ka kala.
Kasutatud kirjandus:
http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-joulud.php
No comments:
Post a Comment