5.19.2011

broken ...

Vahel on mul tunne , et sees on kurbus , kuid samas ka pole . Tahaks nutta kuid ei suuda . Olles koos ... sõpradega , on nende ees nutmine justkui patt . Tahaks õitseda nagu päevalill päikese käes .Või nagu enamus lilli . nende elu täitub ainult valgusega .Kuid sa võid tunda end lillena , ainult kes ei sära , kes ei vaja ainult valgust elamiseks . Sooviks olla kui väike laps , kes ei tea tegelikkusest elus midagi . Või vanem inimene kellel on pool valu elatud . Vahel tahaks olla noor , kui su elu oleks . Su perekond laguneb . Sa jääd üksi , ilma kellegi toeta . Ja sa tead et sa ei saa selle parandamiseks mitte midagi teha . Mis murrab su südame mitmeks , kuna su suur tükk elust on kadunud . Sa ei tea mida teha , kas olla üksi või minna koos armastusega edasi , Kuigi sisimas sa tahaksid tagasi oma peret , kuna kõik on sulle alati toeks olnud , keegi ei kadunud kuhugile . teil oli palju häid mälestusi , millest said pärast halvad ning toovad pisarad silma . Sa ei tea mida teha ... või hoopiski kuhu minna . Nuttes mõtled kõige paremaid mälestusi , ja küsid miks ? Miks ei võiks olla me koos nagu need raudteerööpad ja jääda sinna kuhu läksime koos , kus elu oli kui perfektne ? Miks ma olen nüüd üksi , ja nutan ning mõtlen kuidas oleks edaspidi teistele parem . Ma ei kujuta enam ette mida teha . Ma ei taha enam elada .. Ma ei oska enam kuidagi elada .. Mul pole enam elu ilma sinuta , ma olen sinuta ei keegi . Jätan lihtsalt teie kõigiga hüvasti , lähen sinna kus on kõige parem valust lahti saada . Just sinna üles . Ja vaatan kuidas õnnelikud inimesed elavad koos .

No comments:

Post a Comment