Jaagup Kreem
See ei ole saladus
Langes tähti tol öösel kui me istusime
vana lagunenud maja kivitrepile
minu lõhkised teksad sinu jääkülmad käed
see on muinasjutt tüdruk kyll sa ükskord seda näed
Tahtsin öelda nii palju siiski vaikisin vaid
sõnu vaja ei olnud minust aru sa said
vana lagunend maja tuules kolksatas uks
sellest hetkest mu süda jäigi sulle avatuks
Ref:See ei ole saladus kui olime siin
taskunoaga meie nimed seina lõikasin
vana maja juurde viis meid rohtunud tee
see oli koht kus lõpuks üksteist leidsime
Sinu silmis tol öösel oli kutse ja soov
minu jaoks see oli nagu julguseproov
juuksed langesid näole silmad sulgesid sa
seda hetke ma luban et ei iial unusta
Ref:1kord
Kui hommik koidab minema sa pead
mind leiad siit sa tead.......
No comments:
Post a Comment